konnectome.ai

Tehisaru hindamised › Claude Sonnet 5.5, MFQ-2

Claude Sonnet 5.5, kord 9/10

MFQ-2 · 36 väitele vastatud · 29. september 2026

Väited: Atari, Haidt, Graham jt (2023), kasutatud litsentsi CC BY 4.0 alusel.

Võrreldakse: kõik (5 312 inimest)

Selle rühma kohta

Toorpunktid ei muutu kunagi — muutub ainult populatsioon, mille suhtes neid järjestatakse. Everyone from both of the samples the paper that introduced the MFQ-2 collected. Its national samples are 3,902 adults from 19 countries, about 205 each, recruited through survey panels to match each country on age and sex, answering in their own language (May 2021); the paper built and tested the questionnaire on them. Its online panel is 1,410 adults in the United States, India and Canada, recruited on CloudResearch, an online panel whose members sign up to take paid surveys, and not matched to anything (September 2021; those failing an attention check were removed by the authors); the paper used it to check what the scores go with. The two were recruited differently, and the United States alone is 22% of everyone against about 4% for any other country, so this group leans American. Choose one sample to compare within one way of recruiting. Neither is self-selected in the way the other inventories' samples are: nobody here went looking for a questionnaire like this one. Allikas: Atari et al. (2023), “Morality beyond the WEIRD”.

Kuhu võrdlusrühm end vasakult paremale paigutas

← vasakparem →

Poliitiline kalduvus

Iga aluse all: kuidas võrdlusrühm — kõik, kõigist 22 riigist — paigutas end skaalal 1–10, kui küsiti „In political matters, people talk of 'the left' and 'the right.' How would you place your views on this scale, generally speaking?“, võrrelduna sellega, milline oli nende tulemus. Miski siin ei paiguta mudelit sellele skaalale: see näitab, kuhu paigutasid end inimesed, kelle tulemus oli sama mis mudelil.

Hoolivus

65. protsentiil 26 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid teisele indiviidile emotsionaalse ja füüsilise kahju tekitamise vältimisest.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 26, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 371 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Hoolivus kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 26, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 26, end…

Selget kallet pole 50% vasakule · 50% paremale · 95% vahemik 47%–53% paremale · 371 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 26 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 50% juhtudest ja rohkem paremale 50%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 26 oli 371 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.

Lähemalt: Hoolivus

Üks kahest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „individualiseerivateks“ ja mis „keskenduvad üksikisikute kaitsmisele kahju ja ebaõiglase kohtlemise eest“. Teine oli õiglus, mille MFQ-2 jagab võrdsuseks ja proportsionaalsuseks.

Artikli riiklikes valimites paigutasid hoolivuses kõrgema tulemuse saanud inimesed end mõnevõrra rohkem vasakule ja olid veidi vähem usklikud, kui ülejäänud viis alust hoiti konstantsena.

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, teatasid hoolivuses kõrgema tulemuse saanud inimesed rohkem empaatilisest hoolimisest (r = 0,63), omistasid väärtustena rohkem kaalu heatahtlikkusele (0,50) ning sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele (0,51) ja neil oli vähem psühhopaatilisi jooni (−0,30).

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Võrdsus

8. protsentiil 9 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid indiviidide võrdsest kohtlemisest ja võrdsest tulemusest.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 9, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 131 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Võrdsus kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 9, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 9, end…

Rohkem paremal 44% vasakule · 56% paremale · 95% vahemik 52%–61% paremale · 131 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 9 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 44% juhtudest ja rohkem paremale 56%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 9 oli 131 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku.

Lähemalt: Võrdsus

Üks kahest alusest, milleks MFQ-2 jagab vanema küsimustiku õigluse. Autorid defineerivad seda „tasakaalustatud vastastikkuse, võrdse kohtlemise, võrdse sõnaõiguse ja võrdse tulemuse motiivi kaudu.“

Kuuest alusest oli sellel tugevaim seos enda vasakule paigutamisega. Seos ei olnud siiski sirgjooneline: skaala mõlemas otsas olevad inimesed said võrdsuses kõrgema tulemuse kui need, kes jäid vahepeale. Autorite sõnul „liberaalid kipuvad väärtustama võrdsust, konservatiivid aga kipuvad eelistama proportsionaalsust.“

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, toetasid võrdsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed rohkem jõukuse ümberjagamist (r = 0,56), soovisid veidi vähem, et mõned grupid oleksid teistest kõrgemal (−0,18), ja said kõrgema tulemuse vasakpoolses autoritaarsuses (0,58). Proportsionaalsusega oli see seal peaaegu seosetu (0,02): artikli sõnul kipuvad need kaks rohkem WEIRD-populatsioonides olema „ortogonaalsemad“.

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Proportsionaalsus

30. protsentiil 21 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid sellest, et indiviide tasustatakse proportsionaalselt nende teenete või panusega.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 21, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 364 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Proportsionaalsus kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 21, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 21, end…

Selget kallet pole 50% vasakule · 50% paremale · 95% vahemik 47%–53% paremale · 364 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 21 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 50% juhtudest ja rohkem paremale 50%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 21 oli 364 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.

Lähemalt: Proportsionaalsus

Teine alus, milleks MFQ-2 jagab vanema küsimustiku õigluse. Autorid kirjeldavad seda kui alust, mis on „seotud sellega, et tasud ja karistused oleksid proportsionaalsed teenete ja väärilisusega ning hüved oleksid kalibreeritud panuse suurusele.“

Artikli riiklikes valimites käis kõrgem proportsionaalsus kokku enda rohkem paremale paigutamisega, kuigi artikkel kirjeldab seost kui „ümberpööratud U-kujulist“, mitte sirgjoonelist. See oli ka alus, millel oli tugevaim seos väiksema usklikkusega.

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, eelistasid proportsionaalsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed asjade jagamist teenete järgi (r = 0,50), uskusid rohkem, et maailm on õiglane (0,29), ja omistasid väärtusena rohkem kaalu edule (0,22).

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Lojaalsus

10. protsentiil 13 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid koostööst sisegruppidega ja konkureerimisest välisgruppidega.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 13, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 126 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Lojaalsus kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 13, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 13, end…

Rohkem vasakul 64% vasakule · 36% paremale · 95% vahemik 59%–68% vasakule · 126 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 13 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 64% juhtudest ja rohkem paremale 36%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 13 oli 126 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku.

Lähemalt: Lojaalsus

Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“

Artikli riiklikes valimites käis kõrgem lojaalsus kokku enda rohkem paremale paigutamise ja suurema usklikkusega, kuigi mõlemad seosed olid nõrgemad kui autoriteedi puhul.

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, kirjeldasid lojaalsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed end oma gruppidele lojaalsemana (r = 0,78), olid kollektivistlikumad (0,59) ja omistasid väärtustena rohkem kaalu lojaalsusele ning riiklikule ja perekondlikule turvalisusele (0,50).

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Autoriteet

10. protsentiil 15 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid legitiimsete autoriteetide austamisest ja traditsioonide kaitsmisest, mida kõiki nähakse stabiilsuse pakkujate ja kaose tõrjujatena.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 15, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 170 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Autoriteet kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 15, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 15, end…

Rohkem vasakul 61% vasakule · 39% paremale · 95% vahemik 57%–65% vasakule · 170 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 15 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 61% juhtudest ja rohkem paremale 39%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 15 oli 170 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku.

Lähemalt: Autoriteet

Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“

Kuuest alusest oli sellel tugevaim seos enda paremale paigutamisega. Kõrgem autoriteet käis kokku ka suurema usklikkusega.

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, omistasid autoriteedis kõrgema tulemuse saanud inimesed väärtustena rohkem kaalu traditsioonile, kuulekusele ja austusele (r = 0,76) ning said kõrgema tulemuse parempoolses autoritaarsuses (0,69). Autorid ootasid, et nad saavad ka vasakpoolses autoritaarsuses madalama tulemuse, kuid nii ei läinud (0,06): see oli kaheksateistkümnest ennustusest ainus, mis ei täitunud.

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Puhtus

3. protsentiil 7 / 30 toorpunkti

„Intuitsioonid kehalise ja vaimse saastumise ning alandamise vältimisest.“ (Atari et al., 2023)

Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?

Selle mudeli tulemus Võrdlusrühma mediaan

Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid

← vasak parem →

Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.

← vasakvasak-parem-asetusparem →

vähem inimesirohkem inimesi

Kas inimesed, kelle tulemus oli 7, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?

← vasakparem →

  • Nihe suurem kui juhus
  • Juhuse piires, 99 inimese puhul

Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Puhtus kokku vasaku või parema poolega?

  • Rohkem vasakul
  • Rohkem paremal
  • Selget kallet pole
  • 95% vahemik
  • Tulemus 7, nagu mudelil

Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.

Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 7, end…

Rohkem vasakul 69% vasakule · 31% paremale · 95% vahemik 65%–74% vasakule · 99 inimest

Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.

Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 7 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 69% juhtudest ja rohkem paremale 31%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 7 oli 99 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku.

Lähemalt: Puhtus

Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“

Kuuest alusest oli see kõige tugevamalt seotud usklikkusega ja kõige tugevamalt seotud populatsiooni kultuurilise kaugusega Ameerika Ühendriikidest: vähem WEIRD-populatsioonides (Western, educated, industrialized, rich and democratic ehk lääne, haritud, tööstusriikide, rikaste ja demokraatlike) toetasid inimesed seda märksa rohkem. Selle seos enda paremale paigutamisega oli kolmest siduvast alusest nõrgim.

See on ka ainus alus, mille tulemuste võrdlemise eest riikide vahel autorid hoiatavad, sest selle väited ei toiminud kõigis riikides ühtmoodi, ning kõige vähem ühtmoodi toimis väide, mis käsitleb keha kohtlemist „nagu templit“.

Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, olid puhtuses kõrgema tulemuse saanud inimesed usklikumad (r = 0,72), omistasid väärtustena rohkem kaalu puhtusele, vagadusele ja enesedistsipliinile (0,72) ning tundsid kergemini vastikust (0,40).

Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.

Protsentiilid pärinevad andmestikust the MFQ-2 paper's national samples from 19 countries and its online panel (N = 5 312, kogutud 2021-05 (national samples), 2021-09 (online panel)).

Logi sisse

Et näha oma säilitatud tulemusi.

Loo konto

Et sinu tulemused oleksid järgmisel korral ikka siin. Küsimustikule vastamiseks pole kontot kunagi vaja.

Kontot luues kinnitad, et oled vähemalt 16-aastane ning nõustud dokumentidega Kasutustingimused ja Privaatsusteade .

Kas tohime sinu külastuse kirja panna? Sinu loal registreerib Google Analytics, milliseid lehti külastatakse. Sinna ei saadeta kunagi sinu vastuseid ega tulemusi. Mida saadetakse