Toorpunktid ei muutu kunagi — muutub ainult populatsioon, mille suhtes neid järjestatakse.
Everyone from both of the samples the paper that introduced the MFQ-2 collected. Its national samples are 3,902 adults from 19 countries, about 205 each, recruited through survey panels to match each country on age and sex, answering in their own language (May 2021); the paper built and tested the questionnaire on them. Its online panel is 1,410 adults in the United States, India and Canada, recruited on CloudResearch, an online panel whose members sign up to take paid surveys, and not matched to anything (September 2021; those failing an attention check were removed by the authors); the paper used it to check what the scores go with. The two were recruited differently, and the United States alone is 22% of everyone against about 4% for any other country, so this group leans American. Choose one sample to compare within one way of recruiting. Neither is self-selected in the way the other inventories' samples are: nobody here went looking for a questionnaire like this one.
Allikas: Atari et al. (2023), “Morality beyond the WEIRD”.
Kuhu võrdlusrühm end vasakult paremale paigutas
10%4%7%7%19%18%8%9%6%12%
12345678910
← vasakparem →
Poliitiline kalduvus
Iga aluse all: kuidas võrdlusrühm — kõik, kõigist 22 riigist — paigutas end skaalal 1–10, kui küsiti „In political matters, people talk of 'the left' and 'the right.' How would you place your views on this scale, generally speaking?“, võrrelduna sellega, milline oli nende tulemus. Miski siin ei paiguta mudelit sellele skaalale: see näitab, kuhu paigutasid end inimesed, kelle tulemus oli sama mis mudelil.
Hoolivus
85. protsentiil29 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid teisele indiviidile emotsionaalse ja füüsilise kahju tekitamise vältimisest.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Hoolivus →
30651
29 mudel354
334
339
371
394
24527
412
291
260
237
250
18232
135
108
79
78
52
1262
28
14
8
8
8
68
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 29, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 29 (354)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 354 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Hoolivus kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 29, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 29, end…
Selget kallet pole51% vasakule · 49% paremale
· 95% vahemik 48%–54% vasakule · 354 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 29 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 51% juhtudest ja rohkem paremale 49%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 29 oli 354 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.
Lähemalt: Hoolivus
Üks kahest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „individualiseerivateks“ ja mis „keskenduvad üksikisikute kaitsmisele kahju ja ebaõiglase kohtlemise eest“. Teine oli õiglus, mille MFQ-2 jagab võrdsuseks ja proportsionaalsuseks.
Artikli riiklikes valimites paigutasid hoolivuses kõrgema tulemuse saanud inimesed end mõnevõrra rohkem vasakule ja olid veidi vähem usklikud, kui ülejäänud viis alust hoiti konstantsena.
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, teatasid hoolivuses kõrgema tulemuse saanud inimesed rohkem empaatilisest hoolimisest (r = 0,63), omistasid väärtustena rohkem kaalu heatahtlikkusele (0,50) ning sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele (0,51) ja neil oli vähem psühhopaatilisi jooni (−0,30).
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Võrdsus
50. protsentiil18 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid indiviidide võrdsest kohtlemisest ja võrdsest tulemusest.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Võrdsus →
3080
82
108
166
177
196
24222
276
302
270
302
324
18 mudel363
280
254
291
260
229
12201
195
189
131
143
100
699
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 18, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 18 (363)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 363 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Võrdsus kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 18, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 18, end…
Selget kallet pole52% vasakule · 48% paremale
· 95% vahemik 49%–54% vasakule · 363 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 18 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 52% juhtudest ja rohkem paremale 48%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 18 oli 363 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.
Lähemalt: Võrdsus
Üks kahest alusest, milleks MFQ-2 jagab vanema küsimustiku õigluse. Autorid defineerivad seda „tasakaalustatud vastastikkuse, võrdse kohtlemise, võrdse sõnaõiguse ja võrdse tulemuse motiivi kaudu.“
Kuuest alusest oli sellel tugevaim seos enda vasakule paigutamisega. Seos ei olnud siiski sirgjooneline: skaala mõlemas otsas olevad inimesed said võrdsuses kõrgema tulemuse kui need, kes jäid vahepeale. Autorite sõnul „liberaalid kipuvad väärtustama võrdsust, konservatiivid aga kipuvad eelistama proportsionaalsust.“
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, toetasid võrdsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed rohkem jõukuse ümberjagamist (r = 0,56), soovisid veidi vähem, et mõned grupid oleksid teistest kõrgemal (−0,18), ja said kõrgema tulemuse vasakpoolses autoritaarsuses (0,58). Proportsionaalsusega oli see seal peaaegu seosetu (0,02): artikli sõnul kipuvad need kaks rohkem WEIRD-populatsioonides olema „ortogonaalsemad“.
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Proportsionaalsus
75. protsentiil26 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid sellest, et indiviide tasustatakse proportsionaalselt nende teenete või panusega.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Proportsionaalsus →
30327
258
328
355
26 mudel439
427
24523
429
418
364
300
255
18225
154
138
99
70
43
1235
23
16
9
2
3
60
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 26, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 26 (439)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 439 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Proportsionaalsus kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 26, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 26, end…
Selget kallet pole50% vasakule · 50% paremale
· 95% vahemik 47%–53% paremale · 439 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 26 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 50% juhtudest ja rohkem paremale 50%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 26 oli 439 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.
Lähemalt: Proportsionaalsus
Teine alus, milleks MFQ-2 jagab vanema küsimustiku õigluse. Autorid kirjeldavad seda kui alust, mis on „seotud sellega, et tasud ja karistused oleksid proportsionaalsed teenete ja väärilisusega ning hüved oleksid kalibreeritud panuse suurusele.“
Artikli riiklikes valimites käis kõrgem proportsionaalsus kokku enda rohkem paremale paigutamisega, kuigi artikkel kirjeldab seost kui „ümberpööratud U-kujulist“, mitte sirgjoonelist. See oli ka alus, millel oli tugevaim seos väiksema usklikkusega.
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, eelistasid proportsionaalsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed asjade jagamist teenete järgi (r = 0,50), uskusid rohkem, et maailm on õiglane (0,29), ja omistasid väärtusena rohkem kaalu edule (0,22).
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Lojaalsus
60. protsentiil24 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid koostööst sisegruppidega ja konkureerimisest välisgruppidega.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Lojaalsus →
30376
247
288
279
340
324
24 mudel371
351
326
293
264
262
18247
206
176
164
162
126
12135
103
70
50
37
23
620
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 24, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 24 (371)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 371 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Lojaalsus kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 24, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 24, end…
Rohkem paremal46% vasakule · 54% paremale
· 95% vahemik 51%–56% paremale · 371 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 24 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 46% juhtudest ja rohkem paremale 54%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 24 oli 371 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku.
Lähemalt: Lojaalsus
Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“
Artikli riiklikes valimites käis kõrgem lojaalsus kokku enda rohkem paremale paigutamise ja suurema usklikkusega, kuigi mõlemad seosed olid nõrgemad kui autoriteedi puhul.
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, kirjeldasid lojaalsuses kõrgema tulemuse saanud inimesed end oma gruppidele lojaalsemana (r = 0,78), olid kollektivistlikumad (0,59) ja omistasid väärtustena rohkem kaalu lojaalsusele ning riiklikule ja perekondlikule turvalisusele (0,50).
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Autoriteet
55. protsentiil23 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid legitiimsete autoriteetide austamisest ja traditsioonide kaitsmisest, mida kõiki nähakse stabiilsuse pakkujate ja kaose tõrjujatena.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Autoriteet →
30286
221
289
319
390
379
24449
23 mudel410
392
304
271
236
18257
185
182
170
119
95
1282
83
46
31
18
11
615
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 23, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 23 (410)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 410 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Autoriteet kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 23, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 23, end…
Selget kallet pole47% vasakule · 53% paremale
· 95% vahemik 50%–56% paremale · 410 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 23 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 47% juhtudest ja rohkem paremale 53%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 23 oli 410 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.
Lähemalt: Autoriteet
Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“
Kuuest alusest oli sellel tugevaim seos enda paremale paigutamisega. Kõrgem autoriteet käis kokku ka suurema usklikkusega.
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, omistasid autoriteedis kõrgema tulemuse saanud inimesed väärtustena rohkem kaalu traditsioonile, kuulekusele ja austusele (r = 0,76) ning said kõrgema tulemuse parempoolses autoritaarsuses (0,69). Autorid ootasid, et nad saavad ka vasakpoolses autoritaarsuses madalama tulemuse, kuid nii ei läinud (0,06): see oli kaheksateistkümnest ennustusest ainus, mis ei täitunud.
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Puhtus
45. protsentiil18 / 30 toorpunkti
„Intuitsioonid kehalise ja vaimse saastumise ning alandamise vältimisest.“ (Atari et al., 2023)
Milline oli võrdlusrühma tulemus ja kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid?
Selle mudeli tulemusVõrdlusrühma mediaan
Värvitud selle järgi, kuhu iga tulemusega inimesed end paigutasid
← vasak12345678910parem →
Kogu võrdlusrühm tulemuse ja asetuse järgi, enne igasugust võrdlust.
tulemus: Puhtus →
30107
100
156
182
196
226
24286
222
275
274
288
328
18 mudel345
284
269
254
254
194
12211
199
159
134
126
99
672
12345678910n
← vasakvasak-parem-asetusparem →
vähem inimesirohkem inimesi
Kas inimesed, kelle tulemus oli 18, paigutasid end vasakule või paremale võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna?
Tulemus 18 (345)Võrdlusrühm (5 240)
1234567891012345678910
← vasakparem →
Nihe suurem kui juhus
Juhuse piires, 345 inimese puhul
Kas kogu skaala ulatuses käib kõrgem tulemus tunnuses Puhtus kokku vasaku või parema poolega?
Rohkem vasakul
Rohkem paremal
Selget kallet pole
95% vahemik
Tulemus 18, nagu mudelil
Iga punkt on ühe tulemusega inimesed võrrelduna kogu võrdlusrühmaga: kõigist paaridest, milles on üks selle tulemusega inimene ja üks inimene võrdlusrühmast, kui sageli esimene paigutas end rohkem vasakule ja kui sageli rohkem paremale; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Punkt on punane või sinine ainult siis, kui selle 95% vahemik ei hõlma võrdset jaotust. Tulemused, mida oli vähem kui 10 inimesel, on välja jäetud.
Võrreldes võrdlusrühmaga tervikuna paigutasid inimesed, kelle tulemus oli 18, end…
Selget kallet pole52% vasakule · 48% paremale
· 95% vahemik 49%–55% vasakule · 345 inimest
Vasakule või paremale kaldumisest räägitakse ainult siis, kui 95% vahemik, umbes kaks standardviga kummalegi poole, ei hõlma võrdset jaotust; muidu „Selget kallet pole“.
Kõigist paaridest, milles on üks inimene, kelle tulemus oli 18 nagu mudelil, ja üks inimene võrdlusrühmast, paigutas esimene end rohkem vasakule 52% juhtudest ja rohkem paremale 48%; samal asetusel olev paar loetakse pooleldi kummaski suunas. Kui tulemus 18 oli 345 inimesel, jääb tegelik näitaja tõenäoliselt näidatud 95% vahemikku, mis hõlmab võrdset jaotust, nii et kallet ei pruugi üldse olla.
Lähemalt: Puhtus
Üks kolmest alusest, mida moraalsete aluste teooria nimetab „siduvateks“ ja mis „keskenduvad grupi ühtekuuluvuse säilitamisele, enda ja grupi piiride hoidmisele ning üksikisikute sidumisele suuremateks gruppideks ja institutsioonideks.“
Kuuest alusest oli see kõige tugevamalt seotud usklikkusega ja kõige tugevamalt seotud populatsiooni kultuurilise kaugusega Ameerika Ühendriikidest: vähem WEIRD-populatsioonides (Western, educated, industrialized, rich and democratic ehk lääne, haritud, tööstusriikide, rikaste ja demokraatlike) toetasid inimesed seda märksa rohkem. Selle seos enda paremale paigutamisega oli kolmest siduvast alusest nõrgim.
See on ka ainus alus, mille tulemuste võrdlemise eest riikide vahel autorid hoiatavad, sest selle väited ei toiminud kõigis riikides ühtmoodi, ning kõige vähem ühtmoodi toimis väide, mis käsitleb keha kohtlemist „nagu templit“.
Artikli veebipaneelis, mille liikmed täitsid ka 18 muud küsimustikku, olid puhtuses kõrgema tulemuse saanud inimesed usklikumad (r = 0,72), omistasid väärtustena rohkem kaalu puhtusele, vagadusele ja enesedistsipliinile (0,72) ning tundsid kergemini vastikust (0,40).
Allikas: Atari, Haidt, Graham, Koleva, Stevens & Dehghani (2023), „Morality beyond the WEIRD“, Journal of Personality and Social Psychology 125(5): definitsioon on artikli tabelist 2; tulemused pärinevad selle riiklikest valimitest (artikli uuring 2), 3902 täiskasvanut 19 riigist, kes vastasid samale vasak-parem-küsimusele mis ülaltoodud joonisel, ja selle veebipaneelist (uuring 3, tabel 9), 1410 täiskasvanut, neist 82% ameeriklased, kes täitsid ka 18 muud küsimustikku. Uuringu 3 näitajad on korrelatsioonid vahemikus −1 kuni 1: 0 tähendab seose puudumist ja miinusmärk tähendab, et üks tulemus langeb, kui teine tõuseb.
Protsentiilid pärinevad andmestikust the MFQ-2 paper's national samples from 19 countries and its online panel (N = 5 312, kogutud 2021-05 (national samples), 2021-09 (online panel)).
Kas tohime sinu külastuse kirja panna?
Sinu loal registreerib Google Analytics, milliseid lehti külastatakse. Sinna ei saadeta kunagi sinu vastuseid ega tulemusi.
Mida saadetakse