Neurootilisus
madal
2. protsentiil
98 / 300 toorpunkti
Neurootilisus tähendab kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.
Selle mudeli tulemus
Võrdlusrühma mediaan
Selle mudeli tulemus neurootilisuses oli madal. Tema vastused kirjeldasid erakordselt rahulikku, tasakaalukat ja vankumatut inimest, kes ei reageeri intensiivsete emotsioonidega isegi olukordadele, mida enamik inimesi kirjeldaks stressirohketena.
6 alaskaalat
-
Ärevus
Ärevate inimeste aju "võitle või põgene" süsteem rakendub liiga kergesti ja liiga sageli. Seetõttu tunnevad kõrge ärevusega inimesed sageli, et midagi ohtlikku on kohe juhtumas. Nad võivad karta konkreetseid olukordi või olla lihtsalt üldiselt kartlikud. Nad tunnevad end pingul, rahutu ja närvilisena. Madala ärevusega inimesed on üldiselt rahulikud ja kartmatud.
19 / 50
madal
8. protsentiil
-
Viha
Inimesed, kelle tulemus vihas on kõrge, satuvad raevu, kui asjad ei lähe nende tahtmist mööda. Nad on tundlikud selle suhtes, kas neid koheldakse õiglaselt, ning tunnevad pahameelt ja kibedust, kui tunnevad, et neid petetakse. See skaala mõõdab kalduvust tunda viha; kas inimene väljendab pahameelt ja vaenulikkust, sõltub tema sotsiaalsuse tasemest. Madala tulemusega inimesed ei vihastu sageli ega kergesti.
15 / 50
madal
7. protsentiil
-
Depressiivsus
See skaala mõõdab kalduvust tunda kurbust, masendust ja heitumust. Kõrge tulemusega inimestel puudub energia ja neil on raske tegevusi alustada. Madala tulemusega inimesed on tavaliselt nendest depressiivsetest tunnetest vabad.
15 / 50
madal
10. protsentiil
-
Sotsiaalne ärevus
Sotsiaalselt ärevad inimesed on tundlikud selle suhtes, mida teised neist arvavad. Mure tõrjumise ja naeruvääristamise pärast paneb neid end teiste seltsis tundma häbelikuna ja ebamugavalt. Nad satuvad kergesti piinlikkusse ja tunnevad sageli häbi. Nende hirm, et teised neid kritiseerivad või nende üle naeravad, on liialdatud ja ebarealistlik, kuid nende kohmakus ja ebamugavustunne võivad muuta need hirmud isetäituvaks ennustuseks. Madala tulemusega inimesed seevastu ei kannata ekslikku muljet, et kõik neid jälgivad ja hindavad. Nad ei tunne end sotsiaalsetes olukordades närvilisena.
19 / 50
madal
10. protsentiil
-
Mõõdutundetus
Mõõdutundetud inimesed tunnevad tugevaid ihasid ja tunge, millele neil on raske vastu panna. Nad kipuvad olema suunatud lühiajalistele naudingutele ja tasudele, mitte pikaajalistele tagajärgedele. Madala tulemusega inimesed ei koge tugevaid, vastupandamatuid ihasid ega leia seetõttu end kiusatusest liialdada.
15 / 50
madal
1. protsentiil
-
Haavatavus
Haavatavuses kõrge tulemusega inimesed kogevad surve või stressi all paanikat, segadust ja abitust. Madala tulemusega inimesed tunnevad end stressis tasakaalukama, enesekindlama ja selgema mõtlemisega.
15 / 50
madal
8. protsentiil
Lähemalt: Neurootilisus
Freud kasutas algselt terminit neuroos, et kirjeldada seisundit, mida iseloomustavad vaimne häda, emotsionaalne kannatus ja suutmatus elu tavaliste nõudmistega tõhusalt toime tulla. Ta pakkus, et igaühel ilmneb mõningaid neuroosi märke, kuid me erineme oma kannatuse määra ja konkreetsete häda sümptomite poolest. Tänapäeval tähendab neurootilisus kalduvust kogeda negatiivseid tundeid.
Need, kelle tulemus neurootilisuses on kõrge, võivad kogeda peamiselt üht konkreetset negatiivset tunnet, näiteks ärevust, viha või depressiooni, kuid tõenäoliselt kogevad nad mitut neist emotsioonidest.
Kõrge neurootilisusega inimesed on emotsionaalselt reaktiivsed. Nad reageerivad emotsionaalselt sündmustele, mis enamikku inimesi ei mõjutaks, ja nende reaktsioonid kipuvad olema tavalisest intensiivsemad. Nad tõlgendavad tõenäolisemalt tavalisi olukordi ähvardavatena ja väikseid pettumusi lootusetult rasketena.
Nende negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid kipuvad püsima ebatavaliselt kaua, mis tähendab, et nad on sageli halvas tujus. Need emotsioonide reguleerimise probleemid võivad vähendada neurootilise inimese võimet selgelt mõelda, otsuseid teha ja stressiga tõhusalt toime tulla.
Ekstravertsus
keskmine
41. protsentiil
197 / 300 toorpunkti
Ekstravertsust iseloomustab väljendunud seotus välismaailmaga.
Selle mudeli tulemus
Võrdlusrühma mediaan
Selle mudeli tulemus ekstravertsuses oli umbes keskmine. Tema vastused kirjeldasid inimest, kes pole ei vaoshoitud üksiklane ega lõbus lobamokk ja naudib nii aega teistega kui ka aega üksi.
6 alaskaalat
-
Sõbralikkus
Sõbralikele inimestele meeldivad teised inimesed siiralt ja nad näitavad avalikult positiivseid tundeid teiste vastu. Nad leiavad kiiresti sõpru ning neil on lihtne luua lähedasi, intiimseid suhteid. Sõbralikkuses madala tulemusega inimesed ei ole tingimata külmad ja vaenulikud, kuid nad ei võta teistega ise ühendust ja neid tajutakse kaugete ja reserveeritutena.
41 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Seltsivus
Seltsivad inimesed leiavad teiste seltskonna meeldivalt ergutava ja rahuldust pakkuvana. Nad naudivad rahvahulkade elevust. Madala tulemusega inimesed tunnevad end suurtes rahvahulkades sageli ülekoormatuna ja seetõttu väldivad neid aktiivselt. Neile ei pruugi teiste seltskond mõnikord vastumeelne olla, kuid nende vajadus privaatsuse ja omaette aja järele on palju suurem kui inimestel, kelle tulemus sellel skaalal on kõrge.
32 / 50
keskmine
53. protsentiil
-
Kehtestavus
Kehtestavuses kõrge tulemusega inimestele meeldib oma arvamust välja öelda, juhtimine enda kätte võtta ja teiste tegevust suunata. Nad on rühmades sageli liidrid. Madala tulemusega inimesed ei räägi tavaliselt palju ja lasevad teistel rühma tegevust juhtida.
31 / 50
keskmine
30. protsentiil
-
Aktiivsus
Aktiivsed inimesed elavad kiire tempoga, tegusat elu. Nad liiguvad kiiresti, energiliselt ja jõuliselt ning osalevad paljudes tegevustes. Sellel skaalal madala tulemusega inimesed elavad aeglasemas, rahulikumas ja lõdvestunumas tempos.
34 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Elamusjanu
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimestel hakkab ilma tugeva stimulatsioonita kergesti igav. Nad armastavad eredaid tulesid ja melu. Nad võtavad tõenäoliselt riske ja otsivad põnevust. Madala tulemusega inimesi koormavad müra ja sagimine üle ning nad on põnevuseotsimise suhtes vastumeelsed.
25 / 50
madal
18. protsentiil
-
Rõõmsameelsus
See skaala mõõdab positiivset meeleolu ja tundeid, mitte negatiivseid emotsioone (mis kuuluvad neurootilisuse valdkonda). Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed kogevad tavaliselt mitmesuguseid positiivseid tundeid, sealhulgas õnne, entusiasmi, optimismi ja rõõmu. Madala tulemusega inimesed ei ole nii altid sellisele energilisele, ülevale meeleolule.
34 / 50
madal
25. protsentiil
Lähemalt: Ekstravertsus
Ekstraverdid naudivad teiste seltskonda, on täis energiat ja kogevad sageli positiivseid emotsioone. Nad on tavaliselt entusiastlikud, tegevusele suunatud inimesed, kes ütlevad põnevatele võimalustele tõenäoliselt "Jah!" või "Lähme!". Rühmas meeldib neile rääkida, end kehtestada ja tähelepanu endale tõmmata.
Introvertidel puudub ekstravertide elujõud, energia ja aktiivsus. Nad on tavaliselt vaiksed, tagasihoidlikud, kaalutlevad ja sotsiaalsest maailmast eemal. Nende vähest sotsiaalset kaasatust ei tohiks tõlgendada häbelikkuse või depressioonina; introvert vajab lihtsalt vähem stimulatsiooni kui ekstravert ja eelistab olla üksi.
Introverdi iseseisvust ja reserveeritust peetakse mõnikord ekslikult ebasõbralikkuseks või ülbuseks. Tegelikult ei otsi introvert, kelle tulemus sotsiaalsuses on kõrge, ise teiste seltskonda, kuid on lähenemisel üsna meeldiv.
Avatus kogemustele
keskmine
56. protsentiil
226 / 300 toorpunkti
Avatus kogemustele kirjeldab kognitiivse stiili dimensiooni, mis eristab kujutlusvõimelisi, loovaid inimesi maalähedastest, konventsionaalsetest inimestest.
Selle mudeli tulemus
Võrdlusrühma mediaan
Selle mudeli tulemus avatuses kogemustele oli umbes keskmine. Tema vastused kirjeldasid inimest, kes naudib traditsioone, kuid on valmis uusi asju proovima, ja kelle mõtlemine pole ei lihtne ega keeruline.
6 alaskaalat
-
Kujutlusvõime
Kujutlusvõimeliste inimeste jaoks on reaalne maailm sageli liiga lihtne ja tavaline. Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed kasutavad fantaasiat, et luua rikkam ja huvitavam maailm. Sellel skaalal madala tulemusega inimesed on suunatud pigem faktidele kui fantaasiale.
37 / 50
keskmine
35. protsentiil
-
Kunstihuvid
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed armastavad ilu nii kunstis kui ka looduses. Nad haaratakse kergesti kunsti- ja loodussündmustesse ning süvenevad neisse. Nad ei ole tingimata kunstiliselt koolitatud ega andekad, kuigi paljud on. Selle skaala määravad tunnused on huvi loodusliku ja inimese loodud ilu vastu ning selle hindamine. Madala tulemusega inimestel puudub esteetiline tundlikkus ja huvi kunstide vastu.
36 / 50
madal
25. protsentiil
-
Emotsionaalsus
Emotsionaalsuses kõrge tulemusega inimestel on hea juurdepääs oma tunnetele ja nad on neist teadlikud. Madala tulemusega inimesed on oma tunnetest vähem teadlikud ega kipu oma emotsioone avalikult väljendama.
31 / 50
madal
15. protsentiil
-
Seiklushimu
Seiklushimus kõrge tulemusega inimesed soovivad innukalt proovida uusi tegevusi, reisida võõrastesse maadesse ja kogeda erinevaid asju. Tuttav ja rutiin tunduvad neile igavad ning nad valivad koju uue tee juba ainuüksi sellepärast, et see on teistsugune. Madala tulemusega inimesed tunnevad end muutuste korral tavaliselt ebamugavalt ja eelistavad tuttavaid rutiine.
40 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Intellekt
Intellekt ja kunstihuvid on avatuse kaks kõige olulisemat, kesksemat tahku. Intellektis kõrge tulemusega inimestele meeldib ideedega mängida. Nad on avatud uutele ja ebatavalistele ideedele ning neile meeldib arutleda intellektuaalsete küsimuste üle. Nad naudivad mõistatusi, pusle ja ajunuputusi. Intellektis madala tulemusega inimesed eelistavad tegeleda pigem inimeste või asjadega kui ideedega. Nad peavad intellektuaalseid harjutusi ajaraiskamiseks. Intellekti ei tohiks samastada intelligentsusega. Intellekt on intellektuaalne stiil, mitte intellektuaalne võime, kuigi intellektis kõrge tulemusega inimesed saavad standardsetes intelligentsustestides veidi kõrgemaid tulemusi kui madala intellektiga inimesed.
48 / 50
kõrge
90. protsentiil
-
Liberaalsus
Psühholoogiline liberaalsus tähendab valmisolekut seada kahtluse alla autoriteet, tavad ja traditsioonilised väärtused. Kõige äärmuslikumal kujul võib psühholoogiline liberaalsus tähendada isegi otsest vaenulikkust reeglite vastu, kaastunnet seaduserikkujate vastu ning armastust mitmetähenduslikkuse, kaose ja korratuse vastu. Psühholoogilised konservatiivid eelistavad turvalisust ja stabiilsust, mida toob traditsioonidele allumine. Psühholoogiline liberaalsus ja konservatiivsus ei ole samad mis poliitiline kuuluvus, kuid kallutavad inimesi kindlasti teatud erakondade poole.
34 / 50
kõrge
70. protsentiil
Lähemalt: Avatus kogemustele
Avatud inimesed on intellektuaalselt uudishimulikud, hindavad kunsti ja on tundlikud ilu suhtes. Võrreldes suletud inimestega on nad tavaliselt oma tunnetest teadlikumad. Nad kipuvad mõtlema ja tegutsema individualistlikult ja konformismivastaselt. Intellektuaalide tulemus avatuses kogemustele on tavaliselt kõrge; seetõttu on seda faktorit nimetatud ka kultuuriks või intellektiks.
Siiski on intellekti ilmselt kõige õigem pidada üheks avatuse tahuks. Avatuse tulemused on vaid tagasihoidlikult seotud haridusaastate ja tavaliste intelligentsustestide tulemustega.
Avatud kognitiivse stiili teine tunnus on oskus mõelda sümbolite ja abstraktsioonidega, mis on konkreetsest kogemusest kaugel. Sõltuvalt inimese konkreetsetest intellektuaalsetest võimetest võib see sümboolne mõtlemine avalduda matemaatilise, loogilise või geomeetrilise mõtlemisena, keele kunstilise ja metafoorse kasutusena, muusika loomise või esitamisena või mõne paljudest visuaal- või lavakunstidest.
Inimestel, kelle tulemus avatuses kogemustele on madal, on tavaliselt kitsad, tavapärased huvid. Nad eelistavad lihtsat, otsekohest ja ilmset keerulisele, mitmetähenduslikule ja peenele. Nad võivad suhtuda kunstidesse ja teadustesse kahtlustavalt, pidades neid ettevõtmisi raskesti mõistetavaks või praktilise kasuta. Suletud inimesed eelistavad tuttavat uuele; nad on konservatiivsed ja muutustele vastupanevad.
Psühholoogid, kes on sageli ise kogemustele avatud, esitavad avatust tihti tervema või küpsemana. Avatud ja suletud mõtlemisstiil on siiski kasulikud eri keskkondades. Avatud inimese intellektuaalne stiil võib professorit hästi teenida, kuid uuringud on näidanud, et suletud mõtlemine on seotud parema töösooritusega politseitöös, müügis ja mitmes teenindusametis.
Sotsiaalsus
kõrge
97. protsentiil
257 / 300 toorpunkti
Sotsiaalsus peegeldab individuaalseid erinevusi selles, kui palju hoolitakse koostööst ja sotsiaalsest harmooniast. Sotsiaalsed inimesed hindavad teistega hästi läbisaamist.
Selle mudeli tulemus
Võrdlusrühma mediaan
Selle mudeli tulemus sotsiaalsuses oli kõrge. Tema vastused kirjeldasid tugevat huvi teiste vajaduste ja heaolu vastu ning meeldivat, kaastundlikku ja koostöövalmis inimest.
6 alaskaalat
-
Usaldus
Kõrge usaldusega inimene eeldab, et enamik inimesi on õiglased, ausad ja heade kavatsustega. Madala usaldusega inimesed näevad teisi isekate, kavalate ja potentsiaalselt ohtlikena.
39 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Moraalsus
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed ei näe teistega suheldes vajadust teeselda ega manipuleerida ning on seetõttu otsekohesed, avameelsed ja siirad. Madala tulemusega inimesed usuvad, et teatav pettus on sotsiaalsetes suhetes vajalik. Inimestel on suhteliselt lihtne suhelda selle skaala otsekoheste, kõrge tulemusega inimestega. Selle skaala vähem otsekoheste, madala tulemusega inimestega on neil üldiselt raskem suhelda. Tuleb selgelt öelda, et madala tulemusega inimesed ei ole põhimõttelagedad ega ebamoraalsed; nad on lihtsalt ettevaatlikumad ja vähem valmis kogu tõde avalikult paljastama.
48 / 50
kõrge
97. protsentiil
-
Altruism
Altruistlikud inimesed peavad teiste aitamist tõeliselt rahuldust pakkuvaks. Seetõttu on nad üldiselt valmis abivajajaid aitama. Altruistlikud inimesed leiavad, et teiste heaks tegutsemine on eneseteostus, mitte eneseohverdus. Sellel skaalal madala tulemusega inimestele ei meeldi eriti abivajajaid aidata. Abipalved tunduvad neile pigem koormana kui võimalusena end teostada.
46 / 50
kõrge
85. protsentiil
-
Koostöövalmidus
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimestele ei meeldi vastasseisud. Nad on täiesti valmis tegema kompromisse või loobuma oma vajadustest, et teistega läbi saada. Sellel skaalal madala tulemusega inimesed hirmutavad tõenäolisemalt teisi, et oma tahtmist saada.
43 / 50
kõrge
90. protsentiil
-
Tagasihoidlikkus
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimestele ei meeldi väita, et nad on teistest paremad. Mõnel juhul võib see hoiak tuleneda madalast enesekindlusest või enesehinnangust. Siiski peavad mõned kõrge enesehinnanguga inimesed tagasihoidlikkuse puudumist sündsusetuks. Neid, kes on valmis end teistest üleolevana kirjeldama, peavad teised inimesed tavaliselt ebameeldivalt ülbeks.
36 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Kaastunne
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed on heasüdamlikud ja kaastundlikud. Nad tunnevad teiste valu kaasa ja liigutuvad kergesti haletsusele. Madala tulemusega inimesi ei mõjuta inimlikud kannatused tugevalt. Nad on uhked oma mõistusel põhinevate objektiivsete hinnangute üle. Neile on tõde ja erapooletu õiglus olulisemad kui halastus.
45 / 50
kõrge
95. protsentiil
Lähemalt: Sotsiaalsus
Seetõttu on nad arvestavad, sõbralikud, helded, abivalmid ja valmis oma huvides teistega kompromissi tegema. Sotsiaalsetel inimestel on ka optimistlik arusaam inimloomusest. Nad usuvad, et inimesed on põhimõtteliselt ausad, korralikud ja usaldusväärsed.
Madala sotsiaalsusega inimesed seavad omakasu teistega läbisaamisest kõrgemale. Neid ei huvita üldiselt teiste heaolu ja seepärast ei pinguta nad tõenäoliselt teiste inimeste nimel. Mõnikord muudab nende skeptilisus teiste motiivide suhtes nad kahtlustavaks, ebasõbralikuks ja koostöövalmiduseta.
Sotsiaalsus on ilmselgelt kasulik populaarsuse saavutamiseks ja säilitamiseks. Sotsiaalsed inimesed meeldivad teistele rohkem kui madala sotsiaalsusega inimesed. Teisalt ei ole sotsiaalsusest kasu olukordades, mis nõuavad karme või absoluutselt objektiivseid otsuseid. Madala sotsiaalsusega inimestest võivad saada suurepärased teadlased, kriitikud või sõdurid.
Meelekindlus
kõrge
91. protsentiil
256 / 300 toorpunkti
Meelekindlus puudutab seda, kuidas me oma impulsse kontrollime, reguleerime ja suuname.
Selle mudeli tulemus
Võrdlusrühma mediaan
Selle mudeli tulemus meelekindluses oli kõrge. Tema vastused kirjeldasid inimest, kes seab selged eesmärgid ja püüdleb nende poole sihikindlalt ning keda teised peavad usaldusväärseks ja töökaks.
6 alaskaalat
-
Enesetõhusus
Enesetõhusus kirjeldab usku oma võimesse asju korda saata. Kõrge tulemusega inimesed usuvad, et neil on edu saavutamiseks vajalik intelligentsus (terve mõistus), tahe ja enesekontroll. Madala tulemusega inimesed ei tunne end tõhusana ja neil võib olla tunne, et nad ei kontrolli oma elu.
42 / 50
kõrge
70. protsentiil
-
Korrapärasus
Korrapärasuses kõrge tulemusega inimesed on hästi organiseeritud. Neile meeldib elada rutiinide ja ajakavade järgi. Nad peavad nimekirju ja teevad plaane. Madala tulemusega inimesed kipuvad olema korratud ja hajevil.
39 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Kohusetundlikkus
See skaala peegeldab inimese kohuse- ja vastutustunde tugevust. Sellel skaalal kõrge tulemusega inimestel on tugev moraalse kohustuse tunne. Madala tulemusega inimesed leiavad, et lepingud, reeglid ja eeskirjad on liiga piiravad. Neid peetakse tõenäoliselt ebausaldusväärseteks või isegi vastutustundetuteks.
47 / 50
kõrge
90. protsentiil
-
Saavutusvajadus
Sellel skaalal kõrge tulemusega inimesed pingutavad kõvasti, et saavutada tipptase. Nende soov saada tunnustatud kui edukad hoiab neid oma kõrgete eesmärkide suunas õigel kursil. Neil on elus sageli tugev suunataju, kuid äärmiselt kõrge tulemusega inimesed võivad olla liiga ühekülgselt keskendunud ja oma tööst kinnisideeks haaratud. Madala tulemusega inimesed on rahul, kui saavad hakkama minimaalse töökoormusega, ja teised võivad neid pidada laisaks.
43 / 50
kõrge
75. protsentiil
-
Enesedistsipliin
Enesedistsipliin – mida paljud nimetavad tahtejõuks – tähendab võimet jätkata raskete või ebameeldivate ülesannetega, kuni need on lõpetatud. Kõrge enesedistsipliiniga inimesed suudavad ületada vastumeelsuse ülesannete alustamise suhtes ja püsida rajal hoolimata segajatest. Madala enesedistsipliiniga inimesed lükkavad asju edasi ja viivad neid halvasti lõpule, jättes sageli ülesanded lõpetamata – isegi need, mida nad väga tahaksid lõpetada.
44 / 50
kõrge
93. protsentiil
-
Ettevaatlikkus
Ettevaatlikkus kirjeldab kalduvust võimalused enne tegutsemist läbi mõelda. Ettevaatlikkuse skaalal kõrge tulemusega inimesed võtavad otsuste tegemiseks aega. Madala tulemusega inimesed ütlevad või teevad sageli esimese asja, mis pähe tuleb, kaalumata alternatiive ja nende tõenäolisi tagajärgi.
41 / 50
kõrge
88. protsentiil
Lähemalt: Meelekindlus
Impulsid ei ole iseenesest halvad; mõnikord nõuavad ajapiirangud välkotsust ja esimese impulsi järgi tegutsemine võib olla tõhus vastus. Samuti võib mängu, mitte töö ajal spontaanselt ja impulsiivselt tegutseda olla lõbus. Teised võivad impulsiivseid inimesi pidada värvikateks, lõbusaks seltskonnaks ja veidrikeks.
Sellegipoolest võib impulsi järgi tegutsemine mitmel moel probleeme tekitada. Mõned impulsid on antisotsiaalsed. Kontrollimatud antisotsiaalsed teod ei kahjusta mitte ainult teisi ühiskonnaliikmeid, vaid võivad tuua kaasa ka kättemaksu selliste impulsiivsete tegude toimepanijale. Teine impulsiivsete tegude probleem on see, et need annavad sageli kohest tasu, kuid soovimatuid pikaajalisi tagajärgi. Näiteks liigne pidutsemine, mis viib töölt vallandamiseni, solvangu pildumine, mis lõhub olulise suhte, või naudingut pakkuvate ainete tarvitamine, mis lõpuks tervise hävitab.
Impulsiivne käitumine, isegi kui see pole tõsiselt hävitav, vähendab inimese tõhusust märkimisväärselt. Impulsiivne tegutsemine ei lase kaaluda alternatiivseid tegutsemisviise, millest mõni oleks olnud impulsiivsest valikust targem. Impulsiivsus juhib inimesi kõrvale ka projektides, mis nõuavad organiseeritud sammude või etappide järjestust. Impulsiivse inimese saavutused on seetõttu väikesed, killustatud ja ebajärjekindlad.
Intelligentsuse tunnus, mis potentsiaalselt eristab inimest varasematest eluvormidest, on võime mõelda tulevastele tagajärgedele enne impulsi järgi tegutsemist. Intelligentne tegevus hõlmab pikaajaliste eesmärkide üle mõtisklemist, nendeni viivate teede korraldamist ja planeerimist ning eesmärkide poole püüdlemist hoolimata lühiajalistest vastupidistest impulssidest. Mõte, et intelligentsus hõlmab impulsside kontrolli, on hästi tabatud terminis arukus (ingl prudence), mis on meelekindluse valdkonna alternatiivne nimetus. Arukas tähendab nii tarka kui ka ettevaatlikku.
Meelekindluse skaalal kõrge tulemusega inimesi peavad teised tõepoolest intelligentseteks. Kõrge meelekindluse eelised on ilmsed. Meelekindlad inimesed väldivad probleeme ja saavutavad sihipärase planeerimise ja visaduse abil suurt edu. Teised peavad neid ka positiivselt intelligentseteks ja usaldusväärseteks. Negatiivse poole pealt võivad nad olla kompulsiivsed perfektsionistid ja töönarkomaanid. Lisaks võidakse äärmiselt meelekindlaid inimesi pidada kangeteks ja igavateks.
Madala meelekindlusega inimesi võidakse kritiseerida ebausaldusväärsuse, ambitsioonipuuduse ja piiridest väljaastumise pärast, kuid nad kogevad palju lühiajalisi naudinguid ja neid ei nimetata kunagi kangeteks.